Elas kord kunstnik, kelle nimi oli Konrad Mägi. Kui Konrad oli väike laps, käis ta sageli metsas ning kuulas, kuidas pikad kõrged puud tuule käes kohisesid ja oma salakeeles juttu rääkisid. Vahel tundus Konradile, et ta saab aru, millest vesteldakse: see ei olnud sõnade keel, see oli üks teine keel, mille kuulmiseks pidi avama oma kõrvadele lisaks ka oma südame. Konrad võis istuda tundide kaupa metsas, lebada selili sambla peal ja kuulata, kuidas puud räägivad maailmadest, mida veel keegi pole näinud.

Raamatus „Konrad Mägi ja tema värvide salakeel“ on Eero Epneri kirjutatud südamlikud lood ning Jaan Rõõmuse joonistatud värvimispildid Konrad Mägi maalidest.